Esimene hallaöö, kütan täiskuusauna. Üks suur ja ümmargune kuu on taevas, teine tiigiveel. Sauna kõrval istub hiilgavate silmadega must kass. Saunaahju kohendama minnes esiti ehmatasingi, et mis SEE on, kaks säravrohelist tulukest kiiskavad vastu - aga meelde tuli, et see on ju tema. Päris julgelt liigub ringi ümber meie maja, küllap talle meeldivad need kanakondid, mida põõsaste alla poetame.

Hiired trügivad külmaga tuppa. Meil on üks eluspüügi lõks, mille Mihkel üksaasta ostis. Täna oli seal hiir sees. Käisime lastega teda lahti laskmas ja tegime pika jalutuskäigu, et hiir teed meie majja enam üles ei leiaks. Lasime ta lahti Kinetski mäe all orus saladuste kuuse all. Vudis rohu sisse minema. Saladuste kuusk on üks suur kuusk, mille all on kaks kivi ja kus Madliga juba mitu aastat vahest mängimas käime.

Jonnu hakkas tungivalt halisema: oi, emme, pututad! - ta oli suurde kuklasepessa seisma jäänud ja siis ehmatusest tardunud. Päästsin ta ära ja pärast rääkisime Madliga pikalt sipelgatest ja nende elust. Madli jaoks oli kõige põnevam küsimus, et kas temast kõrgemat sipelgapesa on olemas. Mina arvasin, et on. Ta kasvas ju üsna nüüd alles meetri täis.