Pages

Tuesday, October 18, 2011

Wednesday, October 12, 2011

Esimene hallaöö, kütan täiskuusauna. Üks suur ja ümmargune kuu on taevas, teine tiigiveel. Sauna kõrval istub hiilgavate silmadega must kass. Saunaahju kohendama minnes esiti ehmatasingi, et mis SEE on, kaks säravrohelist tulukest kiiskavad vastu - aga meelde tuli, et see on ju tema. Päris julgelt liigub ringi ümber meie maja, küllap talle meeldivad need kanakondid, mida põõsaste alla poetame.

Hiired trügivad külmaga tuppa. Meil on üks eluspüügi lõks, mille Mihkel üksaasta ostis. Täna oli seal hiir sees. Käisime lastega teda lahti laskmas ja tegime pika jalutuskäigu, et hiir teed meie majja enam üles ei leiaks. Lasime ta lahti Kinetski mäe all orus saladuste kuuse all. Vudis rohu sisse minema. Saladuste kuusk on üks suur kuusk, mille all on kaks kivi ja kus Madliga juba mitu aastat vahest mängimas käime.

Jonnu hakkas tungivalt halisema: oi, emme, pututad! - ta oli suurde kuklasepessa seisma jäänud ja siis ehmatusest tardunud. Päästsin ta ära ja pärast rääkisime Madliga pikalt sipelgatest ja nende elust. Madli jaoks oli kõige põnevam küsimus, et kas temast kõrgemat sipelgapesa on olemas. Mina arvasin, et on. Ta kasvas ju üsna nüüd alles meetri täis.

Tuesday, October 4, 2011

Lemmiklaulud ja söögilauajutud

Pärast pulmas käimist on meil Kinetskil igaühe hinges revolutsioon. Seda laulu kostab nüüd hommikul vara ja õhtul hilja ja vahepeal youtube'ist kaa. Lisaks laulab Madli veel, et ema ära ole mulle kuri nüüd, et tulen täna nõnda hilja. Ja lõokese laulu ning seda, kuidas lumi tuli maha ja valgeks läks maa. Lisaks ohjeldamatutes kogustes improvisatsioone, nt Oh, mu seenemaa või Soolatoos, soolatoos.
Joonase laulud on esialgu rohkem ilma sõnadeta. Küllap saab tema pillimäng   hoo sisse, kui meil nüüd varsti klaver majas hakkab olema.

Täna sõime hommikusöögiks kaerahelbeputru. Toitsin titat ja ei pannud tähele, mida teised lapsed räägivad, aga siis läksid nad millegi üle vaidlema. "Eiei, Jonnu, see ei ole paat, millega issi kalal käib, Eesti paadid on hoopis teistsugused," ütleb Madli. "Tavalised paadid on nagu lapikud ja ... laiad ja... otsast niimoodi ja (näitab kätega kõiki neid kujusid kaasa), aga haabja (st haabjas) on otsast hoopis..." Joonas tuleb õele kirjeldamisega appi: "Aabja on otsast tejav, ja pitt!!"
Siis olid nad edasi ühel nõul.